11. Teistmoodi IT

Seitsmekümnendatel aastatel hakati arendama aju-arvuti liidest. Tänaseks on saanud prototüübist töötav seade, mis põhineb ajulainete lugemisel. Neid on välja töötatud erinevatel kujudel – implantaadid otse ajusse (täpsem lainete lugemine) ning väline (ebatäpsem). Väline seade on kindlasti tähelepanuväärsem, kuna kirurgiline sekkumine tähendaks kasutajaskonna drastilist vähenemist. Lihtsalt vidin pähe panna on kordades süütum ja riskivabam.

Nagu ulmefilmis, on võimalik oma mõtlemisega arvutitehnikale signaale edastada. Seade toimib praktiliselt kõigil füüsilise puudega inimestel, hõlbustades eriti just raskemate füüsiliste puuetega isikute elusid, kellel ei ole võimalik jäsemete või hääle abil palju korda saata. Olgu selleks arvuti kursor või nuti-ratastool – võimalused mõttejõu kasutamiseks on lõputud. Inimestel, kellel tõesti aju-arvuti liides igapäevaselt hädavajalik on, oleks kindlasti mõistlik implantaat soetada.

Neurosky, Emotiv ja Muse on mõned asjaga tegelevad firmad. Välise seadme maksumus varieerub paarisajast eurost kuni tuhandeteni, saades mõne asjalikuma eksemplari ~800 euroga.

10. Häkkerid

Häkkerliku mõttelaadiga projektiks sobiks kõige paremini vabavara, mis on maailmale toodud heade kavatsustega. Häkker siiski ehitab, mitte ei lõhu. Samuti tuleb meeles pidada, et häkkerid on veebi loonud ja seda algusaastatest töös hoidnud. Projekt peaks olema teiste seas silmapaistev oma innovaatilisuse ja nutikuse poolest ning tabama õiget kasutajaskonda.

Antud kriteeriumiga meenus koheselt LibreOffice (Libo). See imeline vabavara on põhimõtteliselt asendamaks hirmkallist Microsoft Office’it kusjuures olles ühilduv selle failidega. Tänaseks, peale 5 aastat väljalaskest, on Libost saanud perfektne asendus MS Office’ile kogudes sadu miljoneid kasutajaid. Suureks plussiks on Libo ühilduvus erinevate operatsioonisüsteemidega toetades Windowsi, Androidi, OS X’i ning rääkimata sellest, et Linuxi erinevatel versioonidel on see juba vaikeseadena installitud. Minu meelest on see vägagi häkkerlikku laadi projekt, sest see on pidevas arengus, suure toetajaskonnaga, töötab kõikjal ning on saadaval vabavarana.

9. Tsensuur, privaatsus ja Internet

Digiaedik

Digiaediku idee seisneb selles, et kasutaja otsingu ja käejälje põhjal koostatakse talle sobivad vasted. Otsingumootorid ja browserid analüüsivad kasutajat, et selle põhjal koostada kitsendatud sisuga perspektiiv. Kuidas saadakse meilt infot ja kas anonüümseks siis polegi võimalik jääda? Küsimus on pigem – miks?

Tänapäeval on reklaamindus ja marketing kolinud suures osas internetti. Mina selle üle ei kurda, et päevast päeva tehakse minu elu kasvõi natukenegi kergemaks või paremaks. Jah ma olen kogenud digiaediku plusse kasvõi netiostlemise teel, kus minu huviorbiidil olevad produktid järjest bännerite jne reklaamidena end esitlevad. Loomulikult on reklaamid jube tüütud vilkuvad, liikuvad vms. labane ekraanitäide, kuid ka neil on oma koht internetis. Lihtne vastus keerukale süsteemile on „Adblocker“ – pole reklaami pole probleemi.

Anonüümsuse kohta Mark Andrejevici tekstist – küsimus pole mis infot kasutaja kohta saadakse vaid kuidas seda kasutatakse. Me kasutame megaettevõtete tarkvara päevast päeva, ilmselgelt on ka neil kaubanduslikud huvid. Sealt tuleneb „pealtkuulamine“ neti teel, ehk kõiksugu võimaliku neti teel leiduva info kogumine kasutaja kohta. See on üheks skandaalsematest internetiteemadest, mida tihtipeale valesti tõlgendatakse. Jah tõesti ekstreemsete võtetega on võimalik ka anonüümseks jääda ning vastava vajadusega kasutajad seda ka ilmselt teeksid. Tavakasutajana pole anonüümsus päris see millele ise rõhku paneksin.  

Digiaedikuid on ka kohalikke. 21. Sajandil on ka internetis tarvis lapsehoidjaid. Selleks on tarkvara, mis piirab kasutaja internetivabadust näiteks otsingu sisendi või IP-aadresside põhjal. See on tähtis vanematele, kes oma lapsi tahavad „kõige paha“ eest internetis säästa (vähemalt nooremas eas on see võimalik) – sest internetis siiski on lõputult palju rõvedat/traumeerivat jm. ebatsensuurset. Taoline tarkvara pärsib küll internetivabadust, kuid säästab vanematele mõne pikema jutuajamise oma lapsega.

8.Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Aita hoida sõimusõjad kontrolli all.

Neti teel targutamine on paljudele halvaks kombeks. Veel halvem on komme oma arvamusi põikpäiselt peale suruda. Olen kogenud sellist käitumist igal pool, kus üldse võimalik oma arvamust avaldada. See on muutunud nii tavaliseks, et staaźikamad kasutajad oskavad kohe varakult mitte sekkuda. Just mitte sekkumine ongi see õige lahendus sõimu katkestamiseks. Kui fleim on juba alanud, saab vaid selle algataja selle lõpetada – pealtvaatajatel on loomulikult võimalus puid alla visata ja vaadata kui suure leegiga põleb. Paratamatult on sõimusõda kujunenud lahutamatuks osaks kui mitte traditsiooniks veebisuhtluses.

Hoolimata kõigest, on siiski vahest raske mitte sekkuda. Vahest on halb päev või vaja end välja elada ning tampida mõnd ettejuhtuvat kasutajat faktiteadusega. Võib-olla areneb tavalisest pealtnäha intelligentsest arutelust räige verbaalne tapatöö, peale mida minnakse mõruda meelega laiali. Paratamatu või mitte, loobuda on alati võimalik ja 90% juhtudel on see ka mõistlikum lahendus.

Konkreetseteks näideteks isiklikest kogemustest saan tuua meediakajastuse ja YouTube’i kommentaariumi, mängude ingame chat’i ja twitch.tv striim’i millede vaatajaskond võib suuresti varieeruda - sõimlemine toimub igal tandril. „Aidata hoida sõimusõda kontrolli all“ tähendab enda säästmist sõimust mitte sekkumise näol, sest teisi fleimi eest hoida ei saa.

7. IT proff

Kirjuta lühike kokkuvõtlik iseloomustus IT profi kohta Eestis aastal 2015 (vajalikud eeldused, omadused ja oskused)


Kuna IT on väga lai valdkond ning professionaalsuse mõiste samuti erinevalt mõistetav, on kindlasti antud teemal kõigil oma arvamus. Professionaaliks võib nimetada inimest, kes on omal alal edukas ja tunnustatud. Kuid kust jookseb piir edukusel?

Iga inimene seab omad piirid edukusel – üks on edukas lihtsalt erialast tööd tehes, teine on edukas oma firma loomisel. Usun, et enamike silmis edukad inimesed ei sulandu halli massi, neis on miskit mis paneb nad rohkem särama, rohkem töötama ja pingutama. Justkui oleks neil teistsugune elustiil.

IT-valdkonna profi üheks eelduseks võib lugeda vähemalt paari aasta pikkust töökogemust. Isegi kui see väike aeg suurt raha ei pruugi sisse tuua, saab sealt kogemuse ning teadmise kuidas asjad IT-s käivad. Kuna IT areneb väga kiiresti, tuleb selle muutustega kaasas käia. Erialane kõrgharidus tuleb kindlasti kasuks, kuid pole rangelt kohustuslik. Juba lihtsalt silmaringi suurendamiseks on hea ülikool vähemalt ära proovida. Ega ka Bill Gates’i edu võtmeks polnud kõrgharidus (see jäi tal omandamata) ning ma ei usu, et keegi väidaks et ta poleks edukas.

Oskuseid peab professionaalil olema küllaga. Erialased oskused peaksid olema kindlasti üle keskmise. Samuti on tähtis nende oskuste optimaalne rakendamine, mitte jääda eluks ajaks ühte ja seda sama tööd nühkima. Last but not least on tähtis oskus õppida. Arenemine on kindlasti tähtsaim professionaali tunnus. Olla laia silmaringiga, olla pidevas arengufaasis, õppida vigadest ning kasutada võimalust kui see antakse on fraasid millest edujahil tulevased IT-profid kinni peaks pidama.

6. IT, riskid ja ergonoomika

Kirjelda kaht tarkvaralahendust, mida pead tarkvara ergonoomika positiivseks ja negatiivseks näiteks.

Elust-enesest võin näiteks tuua kehva tarkvaralahendusena ÕISi (TLÜ ja TTÜ), mille kasutajaliides on väga ebameeldiv ja segadusttekitav. Hoolimata sellest, et tarkvara on iseenesest töötav ja kindlasti hästi läbimõeldud, pole suudetud kasutajaliidest siiani lihtsustada. Ainete deklareerimisest tunniplaani koostamiseni võib ÕISi valesti kasutades või aru saades paksu pahandust korraldada, koormates nii tudengit, õppejõudu või teisi töötajaid. Lihtne näide edukast ÕISist on IT Kolledźi versioon – aineid deklareerides on kursuste kaupa välja toodud kohustuslikud-/valikained , tunniplaan koostatakse vastavalt deklareeritud ainetele automaatselt jne. Kasutajate arv on loomulikult ka kordades väiksem, kuid olgu ITK ÕIS oma lihtsuse ja loogilisusega teistele eeskujuks.


Positiivseks näiteks sobiks samuti kodune ID-kaardi tarkvara, millega on võimalik digiallkirjastada ametlikke dokumente, sooritada makseid või muudel otstarvetel internetis isikut tõendada. Kuna ID tarkvara on kergesti ülesleitav ja allalaaditav, saavad ka võhikud selle installimisega hakkama. Enamus ülejäänud tegevusest tehakse suures osas automaatselt. Digiallkirjastada on võimalik vaid paari kliki ja parooli sisestamisega. Ma usun et eestlased peaksid olema õnnelikud selle üle, et oleme ühed vähestest riikidest kellel on võimalus e-hääletada.

Arvutid ja paragrahvid II: tarkvara- ja sisulitsentsid

Kirjelda kolme juhtumit, kus litsentsi valik on mõjutanud kogu projekti käiku (võiks olla nii positiivsed kui negatiivsed).

• Linux

Linux on vabavarana levinud väga spetsiifilistel eesmärkidel. Alternatiivselt on see ka Windowsi kõrval hea vaheldus. Linux on tuntuim näide vabast ja avatud lähtekoodiga arendusmudeliga tarkvarast. Linux areneb pideval tänu oma avatud lähtekoodile. Tavakasutajale jääb Linuxi eksistents ilmselt küsitavaks kuid süsteemiadministraatorid oskavad kasutada sellele operatsioonisüsteemile antud võimekust. Vaatamata eelnevale on Linux siiski üks ebapopulaarsemaid operatsioonisüsteeme.

• Windows

Windowsi kasutab enamik maailmast. Põhjus on lihtne-Windowsi võlu peitub lihtsuses ja selle eest ollakse valmis maksma. Infoühiskonna aluseks on arvutid, arvutite aluseks operatsioonisüsteemid-sealt on kerge järeldada, et enamik maailma arvutikasutajatest otsustavad Windowsi kasuks.Kuna Windows on paljude arvutimüüjatega sõlminud litsentsilepingud, saavad kasutajad osta arvuteid, kuhu Windows on eelinstallitud. Windows on siiani kõige kasutajasõbralikum operatsioonisüsteemiks ja jäädes seejuures piisavalt võimekaks.

• Spotify

Spotify on üleüldiselt suur läbimurre muusika valdkonnas. Spotify-d saab kuulata nii tasuta kui tasuliselt. Tasuta kuulamise miinuseks on reklaamid. Taaskord on rakenduse võludeks lihtsus ja kättesaadavus. Kasutamiseks ei pea ühtegi tehingut tegema, saab valida 30 miljoni repertuaari seast endale sobivad lugusid. Spotifyl on üle 75 miljoni kasutaja kellest 20 miljonit on selle tellinud. Ettevõtte vaatevinklist pole vahet kas kuulajad maksavad või reklaamitööstus maksab, plussi jäävad nad igaljuhul. Spotify äriidee on tõrke kindel.

Arvutid ja paragrahvid I: tants intellektuaalomandi ümber

Loe läbi vähemalt 2. peatükk (lühikokkuvõte ettepanekutest; soovitav on aga kogu teos läbi lugeda) Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust The Case for Copyright Reformning hinda pakutavaid lahendusi ajaveebiartiklis

Tänapäeval on autoriõiguste haldamine kujunenud suureks probleemiks nii autoritele kui ka tarbijatele. Autorid jäävad tihtipeale rahast ja aust ilma, samal ajal kui tarbijate õiguseid loomingu suhtes piiratakse.

• Moraalsed õigused on muutmata

Arvan, et autoriõigus peabki jääma loojale. Tekstis on hästi välja toodud see, et keegi ei tohiks end esitleda sellena kes ta ei ole. Samuti nõustun sellega, et inimesed peaksid austama autoriõigust ning sellest tulenevalt vääriliselt tasuma autorile.

• Tasuta mitteärine jagamine

20 aasta jooksul on muutnud autoriõiguste tingimused kõvasti rangemaks, piirates tavaliste inimeste igapäevaseid tegevusi. Piraadipartei võitleb selle nimel, et mitteärilistel eesmärkidel saaks kõike tasuta kasutada. Nõustun sellega, et tõesti võiks saada kasutada mitteärilistel eesmärkidel teiste loomingut tasuta,

Asja põhimõte on lihtne-kui inimene soovib avalikult esitada näiteks mingi artisti muusikat siis tuleb selle eest tasuta vastavale organisatsioonile. Eestis tegeleb sellega Eesti Fonogrammitootjate Ühing. Tänu sellele süsteemile kehtib autorikaitse ja autorid saavad oma tasu.

• 20 aastane monopol

Põhimõte, et meelelahutust kasutatakse ärilisel eesmärgil on kõigile meelepärane. Nõustun täielikult teksti autoritega, et autori surmast 70 aastat on liiga pikk aeg ja üksi investor ei soovi nii pika-ajalist investeeringut teha.

• Registreerimine peale 5 aastat

Probleem on autoriõiguste omanikude kadumine ja lahendus on lihtne-oleks vaja tekitada automaatne süsteem mis nõuab omaniku registreerimist avaliku andmebaasi(vähemalt peale 5 aastat omanikuks saamisest).

• Vabalt kasutatav näidismuster

Tänapäeval on eriti ranged reeglid kehtestatud muusikutele, filmitegijatele ja teistele loome autoritele, kes tahavad kasutada teiste autorite töid enda töödes.

Arvan, et reeglid on piisavalt kergeks tehtud. Nõustun sellega, et reeglid ja limiidid võiksid olla kõigile selgelt välja toodud.

• Keelata DRM(Digitaalsete õiguste haldamine)

DRM on termin, mis kasutatakse piiramaks tavakodanike võimet kasutada ja kopeerida töid, olenemata legaalsest õigusest. Sellise süsteemi kasutamine on ebapraktiline, sest ainuüksi autori määramine on raske.

Info- ja võrguühiskond

Loe läbi Pekka Himaneni 2004. aasta raport Soome Parlamendile ja kirjuta sellele arvustus.

Antud Pekka Himaneni uurimustöös käsitletakse globaalse infoühiskonna ajastu väljakutseid. Kuna tekst on infotehnoloogilises mõistes väga vana (11a), ei pruugi kõik näidud olla võrdsed tänase seisuga. Himanen tõi välja kõige suuremad kasvavad trendid infoühiskonna arengu teemal. Rahvastiku vananemisest kuni rahvusvahelise maksude konkurentsini, loetles ta mõjutavaid faktoreid ühiskonnale.

Himaneni lihtsustatud kokkuvõtte tulemusena kujunesid välja kolm väga dünaamilist mudelit tehnoloogia ja majanduse seisukohalt. Kuna antud peatükk Himaneni tekstis on kõige tabavam ja kogu uurimust kokkuvõttev, toon välja selle olulised aspektid. Tuleb nentida, et järgnevad mudelid baseeruvad vastuolulistel ja erinevatel sotsiaalsetel mudelitel.

Silicon Valley mudel: Põhineb neo-liberalistide "jäta nõrgad maha" loosungil. Targad, innovatiivsed ja ettevõtlikud arenevad eest ära, kogudes eksponentaalselt mainet ja rikkust, jättes vaesed kõigest ilma. Probleem on just hüppelises erinevuses "nõrkade" ja "tugevate" vahel. Tehnoloogia ja majanduse vaatevinklist on taoline omakasupüüdlik mudel väga tasuv, kuid kaalub üles sotsiaalsed probleemid. Ilmselgelt Silicon Valley ei ole mõeldud kõigile, sealt ka immitsevad probleemid - viiendik rahvast elab täielikus vaesuses. Minu meelest ongi arenenud riikide üks vältimatuid sotsiaalseid probleeme ebavõrdne jõukuse tase. Ka (tasuline)kõrgharidus seab omad piirid vaesemale rahvastikule, mis tekitab omakorda lumepalliefekti. Kõigest mõne protsendi jõukate inimeste arvelt saaks "täieliku vaesuse" kaotada, küll mitte kõiki rikkaks teha, kuid haletsusväärsele majanduslikule dilemmale lõpu teha.

Singapuri mudel: Iseloomustav fraas "võidusõit põhja". Majanduslikult põhja kukkumine pole selle mudeli eesmärk, vaid tagajärg. Põhjuseks on rahvusvaheline maksude konkurents, mis viib firmad odavamaisse riikidesse. Näiteks Singapurist on paljud firmad kulude vähendamiseks oma tootmise viinud Hiinasse ja Indiasse. Mõistsin kohe et antud mudelis on ilmselge puudus innovatiivsuses - käi trendiga kaasas või riski ilma jääda kõigest. Tootmine oli üks Singapuri tähtsam tuluallikas kuid ajapikku on kolitud mujale, jättes Singapuri nurka. Võib-olla, et majanduslikult polnud Singapuri valitsuse otsus kõige mõistlikum, kuid usun et mõjuvad põhjused tasakaalustasid seda valikut.

Soome mudel ehk Euroopa kombinatsioon infoühiskonnast ja heaoluriikidest. Himanen toob siin stsenaariumis välja probleemi, kus tänapäeval ei taheta lasta lahti tööstusajastu heaolu struktuurist. Rahvas ei mõista, et heaoluriigil on tulevikku vaid siis, kui see (sarnaselt infoühiskonnale) innovaatiliselt ümber korraldada. Taolise passiivuse tagajärjeks võib olla heaolu kadumine ajapikku, muutes inimesed primaarseks ja omakasupüüdlikuks. Antud mudeli probleemiga ma täielikult nõustuda ei saa - nimelt usun et heaoluriik ehitab end "heaolu" ümber, mitte vastupidi. Seega heaolu ei saa otseselt kaduda kui see on mudeli põhi. Mugavusega on kerge harjuda, aga selle ära võtmine tekitab rahvas suurt pahameelt.



Kokkuvõtteks võin öelda, et isegi kui see tekst on kirjutatud üle 10 aasta tagasi siis probleemid on siiani samad ja nendega tuleb edasi tegeleda.

Uus meedia…?

Tänu internetile on tänapäeval meediast saanud üks võimsamaid relvasid maailmas. Internetipõhistel meediakanalitel on suuremad võimalused: uudiste avaldamine reaalajas, kiire tagasiside saamine, materjale on mugav arhiveerida, saab kasutada hüperlinke, heli ning pilti. Anonüümselt saab maailmas mõjutada väga paljude inimeste mõttemaailma. Kõige halvem uue meedia puhul on see, et inimesed ei mõtle enam mida nad suust välja ajavad. Uue meediaga on minu arust täielikult kadunud austus üksteise vastu. Näiteks Postimehes. postimehe/delfi kommentaarium - inimesed kasutavad meediat ära, et üksteist sõimata või oma halba tuju teiste peal välja elada. 

Suhtlusportaalid ja sotsiaalvõrgustikud on tänapäeval muutnud lahutamatuks osaks inimeste jaoks. Mäletan kui sain oma esimese arvuti ja ei möödunud aastatki kui tegin kasutaja rate.ee-sse. Rate.ee oli portaal kuhu sai endast pilte üles riputada, teiste pilte vaadata ja neid hinnata. Tol ajal tundus see huvitav ja uus. Rate.ee-st nägin ma esimest korda kuidas on võimalik unustada reaalsus ja elada virtuaalses maailmas. 

Uue meediana tasuks kindlasti välja tuua Facebooki. Facebook on minu jaoks koht kus inimesed jagavad pilte ja videosid, vahetavad infot erinevates grupivestlustes, saab lugeda erinevaid uudiseid ja postitusi. Facebook on teinud suhtlemise lihtsamaks, sest enam ei ole vaja sul helistada läbi 30 inimest keda tahad näiteks oma sünnipäevale kutsuda ,lisad ürituse ja saadad kutsed laiali. 

Kui nüüd sügavamalt mõtlema hakkan siis minu tutvusringkonnas ei ole pea ühtegi inimest kellel poleks Facebooki. 

Kokkuvõtteks arvan, et suhtlusportaalid ja sotsiaalvõrgustikud on inimeste jaoks lahutamatuks osaks elus. Tänu nendele on inimestevaheline suhtlemine palju efektiivsem ja kasvanud on info liikumise kiirus. Virtuaalse suhtlusega ei tasu aga liiale minna,sest kaasneda võivad ohud ja kindlasti ei tasuks unustada reaalsus.

1. nädala teema: Noppeid IT ajaloost - 3 põrumist

Apple Maps

2012 aasta septembris väljastas Apple rakenduse Apple Maps. Inimeste ootused uue appi puhul aeti suuremaks kui asi väärt oli. Juba paar kuud peale väljastamist tekkis sadu probleeme sellega, et Apple Maps näitas kaarti ebatäpselt. Interneti avarustes hakkas levima tohutul hulgal pilte moonutatud reaalsusest. Minu arvates kõige kahtlasem oli see,et sadade aastate vanused objektid on muutnud Apple Mapsi peal oma asukohta. Tuli isegi tagasisidet selle kohta, et Apple Maps suunab inimesi eluohtlikutesse kohtadesse. Kuna Apple ei suutnud oma probleeme lahendada siis domineeris endiselt maailmas esikohal olev Google Maps. Tänaseni ei ole leidnud Apple Maps niši Google Mapsi löömiseks.

Windows Vista

Windows Vista on arvutitele mõeldud operatsioonisüsteem, mille tootjaks ja arendajaks on Microsoft. Sihtgrupiks olid persionaalarvutid,kodu-ja tööarvutid, sülearvutid ja tahvelarvutid. Windows Vista tuli välja koguni 5 aastat peale oma eelkäijat Windows XP-d. Kahjuks tabas Microsofti täielik põrumine. Peamisteks põhjusteks olid suured puudujäägid turvalisuses ja vastuvõtlikuses viirustele.Teiseks oli Windows Vistat tavakasutajal tunduvalt raskem kasutada. Microsoft üritas oma mainet Vista ees parandada aga meedia oli endiselt täis negatiivsust. Microsoft leidis siiski lunastust Windows 7 näol.

Orkut

Orkut oli google suhtlusvõrgustik, mille eesmärk oli olla virtuaalne koht, kus maailma eri paigus asuvad kasutajad saaksid sõpradega kohtuda ja suhelda. Orkut alustas suhtlusportaalina tööd kuu enne Facebooki välja tulemist. Orkut kogus alguses kõvasti rohkem populaarsust kui Facebook. Inimesed said kuu ajaga ära harjuda Orkuti disaini ja mugavustega. Paljudele tundus Facebook alguses kõvasti ebamugavam. Mida rohkem aeg edasi läks, seda rohkem inimesi hakkas üle kolima Facebooki ja Orkut kaotas kõvasti oma populaarsust. Orkuti veebiteenus suleti 2014 aastal. Orkuti peamine ebaedu seisnes tema arengu stagnatsioonis ja tehnilises ebastabiilsuses.