Info- ja võrguühiskond

Loe läbi Pekka Himaneni 2004. aasta raport Soome Parlamendile ja kirjuta sellele arvustus.

Antud Pekka Himaneni uurimustöös käsitletakse globaalse infoühiskonna ajastu väljakutseid. Kuna tekst on infotehnoloogilises mõistes väga vana (11a), ei pruugi kõik näidud olla võrdsed tänase seisuga. Himanen tõi välja kõige suuremad kasvavad trendid infoühiskonna arengu teemal. Rahvastiku vananemisest kuni rahvusvahelise maksude konkurentsini, loetles ta mõjutavaid faktoreid ühiskonnale.

Himaneni lihtsustatud kokkuvõtte tulemusena kujunesid välja kolm väga dünaamilist mudelit tehnoloogia ja majanduse seisukohalt. Kuna antud peatükk Himaneni tekstis on kõige tabavam ja kogu uurimust kokkuvõttev, toon välja selle olulised aspektid. Tuleb nentida, et järgnevad mudelid baseeruvad vastuolulistel ja erinevatel sotsiaalsetel mudelitel.

Silicon Valley mudel: Põhineb neo-liberalistide "jäta nõrgad maha" loosungil. Targad, innovatiivsed ja ettevõtlikud arenevad eest ära, kogudes eksponentaalselt mainet ja rikkust, jättes vaesed kõigest ilma. Probleem on just hüppelises erinevuses "nõrkade" ja "tugevate" vahel. Tehnoloogia ja majanduse vaatevinklist on taoline omakasupüüdlik mudel väga tasuv, kuid kaalub üles sotsiaalsed probleemid. Ilmselgelt Silicon Valley ei ole mõeldud kõigile, sealt ka immitsevad probleemid - viiendik rahvast elab täielikus vaesuses. Minu meelest ongi arenenud riikide üks vältimatuid sotsiaalseid probleeme ebavõrdne jõukuse tase. Ka (tasuline)kõrgharidus seab omad piirid vaesemale rahvastikule, mis tekitab omakorda lumepalliefekti. Kõigest mõne protsendi jõukate inimeste arvelt saaks "täieliku vaesuse" kaotada, küll mitte kõiki rikkaks teha, kuid haletsusväärsele majanduslikule dilemmale lõpu teha.

Singapuri mudel: Iseloomustav fraas "võidusõit põhja". Majanduslikult põhja kukkumine pole selle mudeli eesmärk, vaid tagajärg. Põhjuseks on rahvusvaheline maksude konkurents, mis viib firmad odavamaisse riikidesse. Näiteks Singapurist on paljud firmad kulude vähendamiseks oma tootmise viinud Hiinasse ja Indiasse. Mõistsin kohe et antud mudelis on ilmselge puudus innovatiivsuses - käi trendiga kaasas või riski ilma jääda kõigest. Tootmine oli üks Singapuri tähtsam tuluallikas kuid ajapikku on kolitud mujale, jättes Singapuri nurka. Võib-olla, et majanduslikult polnud Singapuri valitsuse otsus kõige mõistlikum, kuid usun et mõjuvad põhjused tasakaalustasid seda valikut.

Soome mudel ehk Euroopa kombinatsioon infoühiskonnast ja heaoluriikidest. Himanen toob siin stsenaariumis välja probleemi, kus tänapäeval ei taheta lasta lahti tööstusajastu heaolu struktuurist. Rahvas ei mõista, et heaoluriigil on tulevikku vaid siis, kui see (sarnaselt infoühiskonnale) innovaatiliselt ümber korraldada. Taolise passiivuse tagajärjeks võib olla heaolu kadumine ajapikku, muutes inimesed primaarseks ja omakasupüüdlikuks. Antud mudeli probleemiga ma täielikult nõustuda ei saa - nimelt usun et heaoluriik ehitab end "heaolu" ümber, mitte vastupidi. Seega heaolu ei saa otseselt kaduda kui see on mudeli põhi. Mugavusega on kerge harjuda, aga selle ära võtmine tekitab rahvas suurt pahameelt.



Kokkuvõtteks võin öelda, et isegi kui see tekst on kirjutatud üle 10 aasta tagasi siis probleemid on siiani samad ja nendega tuleb edasi tegeleda.