Kirjelda kaht tarkvaralahendust, mida pead tarkvara ergonoomika positiivseks ja negatiivseks näiteks.
Elust-enesest võin näiteks tuua kehva tarkvaralahendusena ÕISi (TLÜ ja TTÜ), mille kasutajaliides on väga ebameeldiv ja segadusttekitav. Hoolimata sellest, et tarkvara on iseenesest töötav ja kindlasti hästi läbimõeldud, pole suudetud kasutajaliidest siiani lihtsustada. Ainete deklareerimisest tunniplaani koostamiseni võib ÕISi valesti kasutades või aru saades paksu pahandust korraldada, koormates nii tudengit, õppejõudu või teisi töötajaid. Lihtne näide edukast ÕISist on IT Kolledźi versioon – aineid deklareerides on kursuste kaupa välja toodud kohustuslikud-/valikained , tunniplaan koostatakse vastavalt deklareeritud ainetele automaatselt jne. Kasutajate arv on loomulikult ka kordades väiksem, kuid olgu ITK ÕIS oma lihtsuse ja loogilisusega teistele eeskujuks.
Positiivseks näiteks sobiks samuti kodune ID-kaardi tarkvara, millega on võimalik digiallkirjastada ametlikke dokumente, sooritada makseid või muudel otstarvetel internetis isikut tõendada. Kuna ID tarkvara on kergesti ülesleitav ja allalaaditav, saavad ka võhikud selle installimisega hakkama. Enamus ülejäänud tegevusest tehakse suures osas automaatselt. Digiallkirjastada on võimalik vaid paari kliki ja parooli sisestamisega. Ma usun et eestlased peaksid olema õnnelikud selle üle, et oleme ühed vähestest riikidest kellel on võimalus e-hääletada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar