8.Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Aita hoida sõimusõjad kontrolli all.

Neti teel targutamine on paljudele halvaks kombeks. Veel halvem on komme oma arvamusi põikpäiselt peale suruda. Olen kogenud sellist käitumist igal pool, kus üldse võimalik oma arvamust avaldada. See on muutunud nii tavaliseks, et staaźikamad kasutajad oskavad kohe varakult mitte sekkuda. Just mitte sekkumine ongi see õige lahendus sõimu katkestamiseks. Kui fleim on juba alanud, saab vaid selle algataja selle lõpetada – pealtvaatajatel on loomulikult võimalus puid alla visata ja vaadata kui suure leegiga põleb. Paratamatult on sõimusõda kujunenud lahutamatuks osaks kui mitte traditsiooniks veebisuhtluses.

Hoolimata kõigest, on siiski vahest raske mitte sekkuda. Vahest on halb päev või vaja end välja elada ning tampida mõnd ettejuhtuvat kasutajat faktiteadusega. Võib-olla areneb tavalisest pealtnäha intelligentsest arutelust räige verbaalne tapatöö, peale mida minnakse mõruda meelega laiali. Paratamatu või mitte, loobuda on alati võimalik ja 90% juhtudel on see ka mõistlikum lahendus.

Konkreetseteks näideteks isiklikest kogemustest saan tuua meediakajastuse ja YouTube’i kommentaariumi, mängude ingame chat’i ja twitch.tv striim’i millede vaatajaskond võib suuresti varieeruda - sõimlemine toimub igal tandril. „Aidata hoida sõimusõda kontrolli all“ tähendab enda säästmist sõimust mitte sekkumise näol, sest teisi fleimi eest hoida ei saa.

7. IT proff

Kirjuta lühike kokkuvõtlik iseloomustus IT profi kohta Eestis aastal 2015 (vajalikud eeldused, omadused ja oskused)


Kuna IT on väga lai valdkond ning professionaalsuse mõiste samuti erinevalt mõistetav, on kindlasti antud teemal kõigil oma arvamus. Professionaaliks võib nimetada inimest, kes on omal alal edukas ja tunnustatud. Kuid kust jookseb piir edukusel?

Iga inimene seab omad piirid edukusel – üks on edukas lihtsalt erialast tööd tehes, teine on edukas oma firma loomisel. Usun, et enamike silmis edukad inimesed ei sulandu halli massi, neis on miskit mis paneb nad rohkem särama, rohkem töötama ja pingutama. Justkui oleks neil teistsugune elustiil.

IT-valdkonna profi üheks eelduseks võib lugeda vähemalt paari aasta pikkust töökogemust. Isegi kui see väike aeg suurt raha ei pruugi sisse tuua, saab sealt kogemuse ning teadmise kuidas asjad IT-s käivad. Kuna IT areneb väga kiiresti, tuleb selle muutustega kaasas käia. Erialane kõrgharidus tuleb kindlasti kasuks, kuid pole rangelt kohustuslik. Juba lihtsalt silmaringi suurendamiseks on hea ülikool vähemalt ära proovida. Ega ka Bill Gates’i edu võtmeks polnud kõrgharidus (see jäi tal omandamata) ning ma ei usu, et keegi väidaks et ta poleks edukas.

Oskuseid peab professionaalil olema küllaga. Erialased oskused peaksid olema kindlasti üle keskmise. Samuti on tähtis nende oskuste optimaalne rakendamine, mitte jääda eluks ajaks ühte ja seda sama tööd nühkima. Last but not least on tähtis oskus õppida. Arenemine on kindlasti tähtsaim professionaali tunnus. Olla laia silmaringiga, olla pidevas arengufaasis, õppida vigadest ning kasutada võimalust kui see antakse on fraasid millest edujahil tulevased IT-profid kinni peaks pidama.

6. IT, riskid ja ergonoomika

Kirjelda kaht tarkvaralahendust, mida pead tarkvara ergonoomika positiivseks ja negatiivseks näiteks.

Elust-enesest võin näiteks tuua kehva tarkvaralahendusena ÕISi (TLÜ ja TTÜ), mille kasutajaliides on väga ebameeldiv ja segadusttekitav. Hoolimata sellest, et tarkvara on iseenesest töötav ja kindlasti hästi läbimõeldud, pole suudetud kasutajaliidest siiani lihtsustada. Ainete deklareerimisest tunniplaani koostamiseni võib ÕISi valesti kasutades või aru saades paksu pahandust korraldada, koormates nii tudengit, õppejõudu või teisi töötajaid. Lihtne näide edukast ÕISist on IT Kolledźi versioon – aineid deklareerides on kursuste kaupa välja toodud kohustuslikud-/valikained , tunniplaan koostatakse vastavalt deklareeritud ainetele automaatselt jne. Kasutajate arv on loomulikult ka kordades väiksem, kuid olgu ITK ÕIS oma lihtsuse ja loogilisusega teistele eeskujuks.


Positiivseks näiteks sobiks samuti kodune ID-kaardi tarkvara, millega on võimalik digiallkirjastada ametlikke dokumente, sooritada makseid või muudel otstarvetel internetis isikut tõendada. Kuna ID tarkvara on kergesti ülesleitav ja allalaaditav, saavad ka võhikud selle installimisega hakkama. Enamus ülejäänud tegevusest tehakse suures osas automaatselt. Digiallkirjastada on võimalik vaid paari kliki ja parooli sisestamisega. Ma usun et eestlased peaksid olema õnnelikud selle üle, et oleme ühed vähestest riikidest kellel on võimalus e-hääletada.

Arvutid ja paragrahvid II: tarkvara- ja sisulitsentsid

Kirjelda kolme juhtumit, kus litsentsi valik on mõjutanud kogu projekti käiku (võiks olla nii positiivsed kui negatiivsed).

• Linux

Linux on vabavarana levinud väga spetsiifilistel eesmärkidel. Alternatiivselt on see ka Windowsi kõrval hea vaheldus. Linux on tuntuim näide vabast ja avatud lähtekoodiga arendusmudeliga tarkvarast. Linux areneb pideval tänu oma avatud lähtekoodile. Tavakasutajale jääb Linuxi eksistents ilmselt küsitavaks kuid süsteemiadministraatorid oskavad kasutada sellele operatsioonisüsteemile antud võimekust. Vaatamata eelnevale on Linux siiski üks ebapopulaarsemaid operatsioonisüsteeme.

• Windows

Windowsi kasutab enamik maailmast. Põhjus on lihtne-Windowsi võlu peitub lihtsuses ja selle eest ollakse valmis maksma. Infoühiskonna aluseks on arvutid, arvutite aluseks operatsioonisüsteemid-sealt on kerge järeldada, et enamik maailma arvutikasutajatest otsustavad Windowsi kasuks.Kuna Windows on paljude arvutimüüjatega sõlminud litsentsilepingud, saavad kasutajad osta arvuteid, kuhu Windows on eelinstallitud. Windows on siiani kõige kasutajasõbralikum operatsioonisüsteemiks ja jäädes seejuures piisavalt võimekaks.

• Spotify

Spotify on üleüldiselt suur läbimurre muusika valdkonnas. Spotify-d saab kuulata nii tasuta kui tasuliselt. Tasuta kuulamise miinuseks on reklaamid. Taaskord on rakenduse võludeks lihtsus ja kättesaadavus. Kasutamiseks ei pea ühtegi tehingut tegema, saab valida 30 miljoni repertuaari seast endale sobivad lugusid. Spotifyl on üle 75 miljoni kasutaja kellest 20 miljonit on selle tellinud. Ettevõtte vaatevinklist pole vahet kas kuulajad maksavad või reklaamitööstus maksab, plussi jäävad nad igaljuhul. Spotify äriidee on tõrke kindel.

Arvutid ja paragrahvid I: tants intellektuaalomandi ümber

Loe läbi vähemalt 2. peatükk (lühikokkuvõte ettepanekutest; soovitav on aga kogu teos läbi lugeda) Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust The Case for Copyright Reformning hinda pakutavaid lahendusi ajaveebiartiklis

Tänapäeval on autoriõiguste haldamine kujunenud suureks probleemiks nii autoritele kui ka tarbijatele. Autorid jäävad tihtipeale rahast ja aust ilma, samal ajal kui tarbijate õiguseid loomingu suhtes piiratakse.

• Moraalsed õigused on muutmata

Arvan, et autoriõigus peabki jääma loojale. Tekstis on hästi välja toodud see, et keegi ei tohiks end esitleda sellena kes ta ei ole. Samuti nõustun sellega, et inimesed peaksid austama autoriõigust ning sellest tulenevalt vääriliselt tasuma autorile.

• Tasuta mitteärine jagamine

20 aasta jooksul on muutnud autoriõiguste tingimused kõvasti rangemaks, piirates tavaliste inimeste igapäevaseid tegevusi. Piraadipartei võitleb selle nimel, et mitteärilistel eesmärkidel saaks kõike tasuta kasutada. Nõustun sellega, et tõesti võiks saada kasutada mitteärilistel eesmärkidel teiste loomingut tasuta,

Asja põhimõte on lihtne-kui inimene soovib avalikult esitada näiteks mingi artisti muusikat siis tuleb selle eest tasuta vastavale organisatsioonile. Eestis tegeleb sellega Eesti Fonogrammitootjate Ühing. Tänu sellele süsteemile kehtib autorikaitse ja autorid saavad oma tasu.

• 20 aastane monopol

Põhimõte, et meelelahutust kasutatakse ärilisel eesmärgil on kõigile meelepärane. Nõustun täielikult teksti autoritega, et autori surmast 70 aastat on liiga pikk aeg ja üksi investor ei soovi nii pika-ajalist investeeringut teha.

• Registreerimine peale 5 aastat

Probleem on autoriõiguste omanikude kadumine ja lahendus on lihtne-oleks vaja tekitada automaatne süsteem mis nõuab omaniku registreerimist avaliku andmebaasi(vähemalt peale 5 aastat omanikuks saamisest).

• Vabalt kasutatav näidismuster

Tänapäeval on eriti ranged reeglid kehtestatud muusikutele, filmitegijatele ja teistele loome autoritele, kes tahavad kasutada teiste autorite töid enda töödes.

Arvan, et reeglid on piisavalt kergeks tehtud. Nõustun sellega, et reeglid ja limiidid võiksid olla kõigile selgelt välja toodud.

• Keelata DRM(Digitaalsete õiguste haldamine)

DRM on termin, mis kasutatakse piiramaks tavakodanike võimet kasutada ja kopeerida töid, olenemata legaalsest õigusest. Sellise süsteemi kasutamine on ebapraktiline, sest ainuüksi autori määramine on raske.