11. Teistmoodi IT

Seitsmekümnendatel aastatel hakati arendama aju-arvuti liidest. Tänaseks on saanud prototüübist töötav seade, mis põhineb ajulainete lugemisel. Neid on välja töötatud erinevatel kujudel – implantaadid otse ajusse (täpsem lainete lugemine) ning väline (ebatäpsem). Väline seade on kindlasti tähelepanuväärsem, kuna kirurgiline sekkumine tähendaks kasutajaskonna drastilist vähenemist. Lihtsalt vidin pähe panna on kordades süütum ja riskivabam.

Nagu ulmefilmis, on võimalik oma mõtlemisega arvutitehnikale signaale edastada. Seade toimib praktiliselt kõigil füüsilise puudega inimestel, hõlbustades eriti just raskemate füüsiliste puuetega isikute elusid, kellel ei ole võimalik jäsemete või hääle abil palju korda saata. Olgu selleks arvuti kursor või nuti-ratastool – võimalused mõttejõu kasutamiseks on lõputud. Inimestel, kellel tõesti aju-arvuti liides igapäevaselt hädavajalik on, oleks kindlasti mõistlik implantaat soetada.

Neurosky, Emotiv ja Muse on mõned asjaga tegelevad firmad. Välise seadme maksumus varieerub paarisajast eurost kuni tuhandeteni, saades mõne asjalikuma eksemplari ~800 euroga.

10. Häkkerid

Häkkerliku mõttelaadiga projektiks sobiks kõige paremini vabavara, mis on maailmale toodud heade kavatsustega. Häkker siiski ehitab, mitte ei lõhu. Samuti tuleb meeles pidada, et häkkerid on veebi loonud ja seda algusaastatest töös hoidnud. Projekt peaks olema teiste seas silmapaistev oma innovaatilisuse ja nutikuse poolest ning tabama õiget kasutajaskonda.

Antud kriteeriumiga meenus koheselt LibreOffice (Libo). See imeline vabavara on põhimõtteliselt asendamaks hirmkallist Microsoft Office’it kusjuures olles ühilduv selle failidega. Tänaseks, peale 5 aastat väljalaskest, on Libost saanud perfektne asendus MS Office’ile kogudes sadu miljoneid kasutajaid. Suureks plussiks on Libo ühilduvus erinevate operatsioonisüsteemidega toetades Windowsi, Androidi, OS X’i ning rääkimata sellest, et Linuxi erinevatel versioonidel on see juba vaikeseadena installitud. Minu meelest on see vägagi häkkerlikku laadi projekt, sest see on pidevas arengus, suure toetajaskonnaga, töötab kõikjal ning on saadaval vabavarana.

9. Tsensuur, privaatsus ja Internet

Digiaedik

Digiaediku idee seisneb selles, et kasutaja otsingu ja käejälje põhjal koostatakse talle sobivad vasted. Otsingumootorid ja browserid analüüsivad kasutajat, et selle põhjal koostada kitsendatud sisuga perspektiiv. Kuidas saadakse meilt infot ja kas anonüümseks siis polegi võimalik jääda? Küsimus on pigem – miks?

Tänapäeval on reklaamindus ja marketing kolinud suures osas internetti. Mina selle üle ei kurda, et päevast päeva tehakse minu elu kasvõi natukenegi kergemaks või paremaks. Jah ma olen kogenud digiaediku plusse kasvõi netiostlemise teel, kus minu huviorbiidil olevad produktid järjest bännerite jne reklaamidena end esitlevad. Loomulikult on reklaamid jube tüütud vilkuvad, liikuvad vms. labane ekraanitäide, kuid ka neil on oma koht internetis. Lihtne vastus keerukale süsteemile on „Adblocker“ – pole reklaami pole probleemi.

Anonüümsuse kohta Mark Andrejevici tekstist – küsimus pole mis infot kasutaja kohta saadakse vaid kuidas seda kasutatakse. Me kasutame megaettevõtete tarkvara päevast päeva, ilmselgelt on ka neil kaubanduslikud huvid. Sealt tuleneb „pealtkuulamine“ neti teel, ehk kõiksugu võimaliku neti teel leiduva info kogumine kasutaja kohta. See on üheks skandaalsematest internetiteemadest, mida tihtipeale valesti tõlgendatakse. Jah tõesti ekstreemsete võtetega on võimalik ka anonüümseks jääda ning vastava vajadusega kasutajad seda ka ilmselt teeksid. Tavakasutajana pole anonüümsus päris see millele ise rõhku paneksin.  

Digiaedikuid on ka kohalikke. 21. Sajandil on ka internetis tarvis lapsehoidjaid. Selleks on tarkvara, mis piirab kasutaja internetivabadust näiteks otsingu sisendi või IP-aadresside põhjal. See on tähtis vanematele, kes oma lapsi tahavad „kõige paha“ eest internetis säästa (vähemalt nooremas eas on see võimalik) – sest internetis siiski on lõputult palju rõvedat/traumeerivat jm. ebatsensuurset. Taoline tarkvara pärsib küll internetivabadust, kuid säästab vanematele mõne pikema jutuajamise oma lapsega.

8.Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Aita hoida sõimusõjad kontrolli all.

Neti teel targutamine on paljudele halvaks kombeks. Veel halvem on komme oma arvamusi põikpäiselt peale suruda. Olen kogenud sellist käitumist igal pool, kus üldse võimalik oma arvamust avaldada. See on muutunud nii tavaliseks, et staaźikamad kasutajad oskavad kohe varakult mitte sekkuda. Just mitte sekkumine ongi see õige lahendus sõimu katkestamiseks. Kui fleim on juba alanud, saab vaid selle algataja selle lõpetada – pealtvaatajatel on loomulikult võimalus puid alla visata ja vaadata kui suure leegiga põleb. Paratamatult on sõimusõda kujunenud lahutamatuks osaks kui mitte traditsiooniks veebisuhtluses.

Hoolimata kõigest, on siiski vahest raske mitte sekkuda. Vahest on halb päev või vaja end välja elada ning tampida mõnd ettejuhtuvat kasutajat faktiteadusega. Võib-olla areneb tavalisest pealtnäha intelligentsest arutelust räige verbaalne tapatöö, peale mida minnakse mõruda meelega laiali. Paratamatu või mitte, loobuda on alati võimalik ja 90% juhtudel on see ka mõistlikum lahendus.

Konkreetseteks näideteks isiklikest kogemustest saan tuua meediakajastuse ja YouTube’i kommentaariumi, mängude ingame chat’i ja twitch.tv striim’i millede vaatajaskond võib suuresti varieeruda - sõimlemine toimub igal tandril. „Aidata hoida sõimusõda kontrolli all“ tähendab enda säästmist sõimust mitte sekkumise näol, sest teisi fleimi eest hoida ei saa.

7. IT proff

Kirjuta lühike kokkuvõtlik iseloomustus IT profi kohta Eestis aastal 2015 (vajalikud eeldused, omadused ja oskused)


Kuna IT on väga lai valdkond ning professionaalsuse mõiste samuti erinevalt mõistetav, on kindlasti antud teemal kõigil oma arvamus. Professionaaliks võib nimetada inimest, kes on omal alal edukas ja tunnustatud. Kuid kust jookseb piir edukusel?

Iga inimene seab omad piirid edukusel – üks on edukas lihtsalt erialast tööd tehes, teine on edukas oma firma loomisel. Usun, et enamike silmis edukad inimesed ei sulandu halli massi, neis on miskit mis paneb nad rohkem särama, rohkem töötama ja pingutama. Justkui oleks neil teistsugune elustiil.

IT-valdkonna profi üheks eelduseks võib lugeda vähemalt paari aasta pikkust töökogemust. Isegi kui see väike aeg suurt raha ei pruugi sisse tuua, saab sealt kogemuse ning teadmise kuidas asjad IT-s käivad. Kuna IT areneb väga kiiresti, tuleb selle muutustega kaasas käia. Erialane kõrgharidus tuleb kindlasti kasuks, kuid pole rangelt kohustuslik. Juba lihtsalt silmaringi suurendamiseks on hea ülikool vähemalt ära proovida. Ega ka Bill Gates’i edu võtmeks polnud kõrgharidus (see jäi tal omandamata) ning ma ei usu, et keegi väidaks et ta poleks edukas.

Oskuseid peab professionaalil olema küllaga. Erialased oskused peaksid olema kindlasti üle keskmise. Samuti on tähtis nende oskuste optimaalne rakendamine, mitte jääda eluks ajaks ühte ja seda sama tööd nühkima. Last but not least on tähtis oskus õppida. Arenemine on kindlasti tähtsaim professionaali tunnus. Olla laia silmaringiga, olla pidevas arengufaasis, õppida vigadest ning kasutada võimalust kui see antakse on fraasid millest edujahil tulevased IT-profid kinni peaks pidama.

6. IT, riskid ja ergonoomika

Kirjelda kaht tarkvaralahendust, mida pead tarkvara ergonoomika positiivseks ja negatiivseks näiteks.

Elust-enesest võin näiteks tuua kehva tarkvaralahendusena ÕISi (TLÜ ja TTÜ), mille kasutajaliides on väga ebameeldiv ja segadusttekitav. Hoolimata sellest, et tarkvara on iseenesest töötav ja kindlasti hästi läbimõeldud, pole suudetud kasutajaliidest siiani lihtsustada. Ainete deklareerimisest tunniplaani koostamiseni võib ÕISi valesti kasutades või aru saades paksu pahandust korraldada, koormates nii tudengit, õppejõudu või teisi töötajaid. Lihtne näide edukast ÕISist on IT Kolledźi versioon – aineid deklareerides on kursuste kaupa välja toodud kohustuslikud-/valikained , tunniplaan koostatakse vastavalt deklareeritud ainetele automaatselt jne. Kasutajate arv on loomulikult ka kordades väiksem, kuid olgu ITK ÕIS oma lihtsuse ja loogilisusega teistele eeskujuks.


Positiivseks näiteks sobiks samuti kodune ID-kaardi tarkvara, millega on võimalik digiallkirjastada ametlikke dokumente, sooritada makseid või muudel otstarvetel internetis isikut tõendada. Kuna ID tarkvara on kergesti ülesleitav ja allalaaditav, saavad ka võhikud selle installimisega hakkama. Enamus ülejäänud tegevusest tehakse suures osas automaatselt. Digiallkirjastada on võimalik vaid paari kliki ja parooli sisestamisega. Ma usun et eestlased peaksid olema õnnelikud selle üle, et oleme ühed vähestest riikidest kellel on võimalus e-hääletada.

Arvutid ja paragrahvid II: tarkvara- ja sisulitsentsid

Kirjelda kolme juhtumit, kus litsentsi valik on mõjutanud kogu projekti käiku (võiks olla nii positiivsed kui negatiivsed).

• Linux

Linux on vabavarana levinud väga spetsiifilistel eesmärkidel. Alternatiivselt on see ka Windowsi kõrval hea vaheldus. Linux on tuntuim näide vabast ja avatud lähtekoodiga arendusmudeliga tarkvarast. Linux areneb pideval tänu oma avatud lähtekoodile. Tavakasutajale jääb Linuxi eksistents ilmselt küsitavaks kuid süsteemiadministraatorid oskavad kasutada sellele operatsioonisüsteemile antud võimekust. Vaatamata eelnevale on Linux siiski üks ebapopulaarsemaid operatsioonisüsteeme.

• Windows

Windowsi kasutab enamik maailmast. Põhjus on lihtne-Windowsi võlu peitub lihtsuses ja selle eest ollakse valmis maksma. Infoühiskonna aluseks on arvutid, arvutite aluseks operatsioonisüsteemid-sealt on kerge järeldada, et enamik maailma arvutikasutajatest otsustavad Windowsi kasuks.Kuna Windows on paljude arvutimüüjatega sõlminud litsentsilepingud, saavad kasutajad osta arvuteid, kuhu Windows on eelinstallitud. Windows on siiani kõige kasutajasõbralikum operatsioonisüsteemiks ja jäädes seejuures piisavalt võimekaks.

• Spotify

Spotify on üleüldiselt suur läbimurre muusika valdkonnas. Spotify-d saab kuulata nii tasuta kui tasuliselt. Tasuta kuulamise miinuseks on reklaamid. Taaskord on rakenduse võludeks lihtsus ja kättesaadavus. Kasutamiseks ei pea ühtegi tehingut tegema, saab valida 30 miljoni repertuaari seast endale sobivad lugusid. Spotifyl on üle 75 miljoni kasutaja kellest 20 miljonit on selle tellinud. Ettevõtte vaatevinklist pole vahet kas kuulajad maksavad või reklaamitööstus maksab, plussi jäävad nad igaljuhul. Spotify äriidee on tõrke kindel.