11. Teistmoodi IT

Seitsmekümnendatel aastatel hakati arendama aju-arvuti liidest. Tänaseks on saanud prototüübist töötav seade, mis põhineb ajulainete lugemisel. Neid on välja töötatud erinevatel kujudel – implantaadid otse ajusse (täpsem lainete lugemine) ning väline (ebatäpsem). Väline seade on kindlasti tähelepanuväärsem, kuna kirurgiline sekkumine tähendaks kasutajaskonna drastilist vähenemist. Lihtsalt vidin pähe panna on kordades süütum ja riskivabam.

Nagu ulmefilmis, on võimalik oma mõtlemisega arvutitehnikale signaale edastada. Seade toimib praktiliselt kõigil füüsilise puudega inimestel, hõlbustades eriti just raskemate füüsiliste puuetega isikute elusid, kellel ei ole võimalik jäsemete või hääle abil palju korda saata. Olgu selleks arvuti kursor või nuti-ratastool – võimalused mõttejõu kasutamiseks on lõputud. Inimestel, kellel tõesti aju-arvuti liides igapäevaselt hädavajalik on, oleks kindlasti mõistlik implantaat soetada.

Neurosky, Emotiv ja Muse on mõned asjaga tegelevad firmad. Välise seadme maksumus varieerub paarisajast eurost kuni tuhandeteni, saades mõne asjalikuma eksemplari ~800 euroga.

10. Häkkerid

Häkkerliku mõttelaadiga projektiks sobiks kõige paremini vabavara, mis on maailmale toodud heade kavatsustega. Häkker siiski ehitab, mitte ei lõhu. Samuti tuleb meeles pidada, et häkkerid on veebi loonud ja seda algusaastatest töös hoidnud. Projekt peaks olema teiste seas silmapaistev oma innovaatilisuse ja nutikuse poolest ning tabama õiget kasutajaskonda.

Antud kriteeriumiga meenus koheselt LibreOffice (Libo). See imeline vabavara on põhimõtteliselt asendamaks hirmkallist Microsoft Office’it kusjuures olles ühilduv selle failidega. Tänaseks, peale 5 aastat väljalaskest, on Libost saanud perfektne asendus MS Office’ile kogudes sadu miljoneid kasutajaid. Suureks plussiks on Libo ühilduvus erinevate operatsioonisüsteemidega toetades Windowsi, Androidi, OS X’i ning rääkimata sellest, et Linuxi erinevatel versioonidel on see juba vaikeseadena installitud. Minu meelest on see vägagi häkkerlikku laadi projekt, sest see on pidevas arengus, suure toetajaskonnaga, töötab kõikjal ning on saadaval vabavarana.

9. Tsensuur, privaatsus ja Internet

Digiaedik

Digiaediku idee seisneb selles, et kasutaja otsingu ja käejälje põhjal koostatakse talle sobivad vasted. Otsingumootorid ja browserid analüüsivad kasutajat, et selle põhjal koostada kitsendatud sisuga perspektiiv. Kuidas saadakse meilt infot ja kas anonüümseks siis polegi võimalik jääda? Küsimus on pigem – miks?

Tänapäeval on reklaamindus ja marketing kolinud suures osas internetti. Mina selle üle ei kurda, et päevast päeva tehakse minu elu kasvõi natukenegi kergemaks või paremaks. Jah ma olen kogenud digiaediku plusse kasvõi netiostlemise teel, kus minu huviorbiidil olevad produktid järjest bännerite jne reklaamidena end esitlevad. Loomulikult on reklaamid jube tüütud vilkuvad, liikuvad vms. labane ekraanitäide, kuid ka neil on oma koht internetis. Lihtne vastus keerukale süsteemile on „Adblocker“ – pole reklaami pole probleemi.

Anonüümsuse kohta Mark Andrejevici tekstist – küsimus pole mis infot kasutaja kohta saadakse vaid kuidas seda kasutatakse. Me kasutame megaettevõtete tarkvara päevast päeva, ilmselgelt on ka neil kaubanduslikud huvid. Sealt tuleneb „pealtkuulamine“ neti teel, ehk kõiksugu võimaliku neti teel leiduva info kogumine kasutaja kohta. See on üheks skandaalsematest internetiteemadest, mida tihtipeale valesti tõlgendatakse. Jah tõesti ekstreemsete võtetega on võimalik ka anonüümseks jääda ning vastava vajadusega kasutajad seda ka ilmselt teeksid. Tavakasutajana pole anonüümsus päris see millele ise rõhku paneksin.  

Digiaedikuid on ka kohalikke. 21. Sajandil on ka internetis tarvis lapsehoidjaid. Selleks on tarkvara, mis piirab kasutaja internetivabadust näiteks otsingu sisendi või IP-aadresside põhjal. See on tähtis vanematele, kes oma lapsi tahavad „kõige paha“ eest internetis säästa (vähemalt nooremas eas on see võimalik) – sest internetis siiski on lõputult palju rõvedat/traumeerivat jm. ebatsensuurset. Taoline tarkvara pärsib küll internetivabadust, kuid säästab vanematele mõne pikema jutuajamise oma lapsega.