Info- ja võrguühiskond

Loe läbi Pekka Himaneni 2004. aasta raport Soome Parlamendile ja kirjuta sellele arvustus.

Antud Pekka Himaneni uurimustöös käsitletakse globaalse infoühiskonna ajastu väljakutseid. Kuna tekst on infotehnoloogilises mõistes väga vana (11a), ei pruugi kõik näidud olla võrdsed tänase seisuga. Himanen tõi välja kõige suuremad kasvavad trendid infoühiskonna arengu teemal. Rahvastiku vananemisest kuni rahvusvahelise maksude konkurentsini, loetles ta mõjutavaid faktoreid ühiskonnale.

Himaneni lihtsustatud kokkuvõtte tulemusena kujunesid välja kolm väga dünaamilist mudelit tehnoloogia ja majanduse seisukohalt. Kuna antud peatükk Himaneni tekstis on kõige tabavam ja kogu uurimust kokkuvõttev, toon välja selle olulised aspektid. Tuleb nentida, et järgnevad mudelid baseeruvad vastuolulistel ja erinevatel sotsiaalsetel mudelitel.

Silicon Valley mudel: Põhineb neo-liberalistide "jäta nõrgad maha" loosungil. Targad, innovatiivsed ja ettevõtlikud arenevad eest ära, kogudes eksponentaalselt mainet ja rikkust, jättes vaesed kõigest ilma. Probleem on just hüppelises erinevuses "nõrkade" ja "tugevate" vahel. Tehnoloogia ja majanduse vaatevinklist on taoline omakasupüüdlik mudel väga tasuv, kuid kaalub üles sotsiaalsed probleemid. Ilmselgelt Silicon Valley ei ole mõeldud kõigile, sealt ka immitsevad probleemid - viiendik rahvast elab täielikus vaesuses. Minu meelest ongi arenenud riikide üks vältimatuid sotsiaalseid probleeme ebavõrdne jõukuse tase. Ka (tasuline)kõrgharidus seab omad piirid vaesemale rahvastikule, mis tekitab omakorda lumepalliefekti. Kõigest mõne protsendi jõukate inimeste arvelt saaks "täieliku vaesuse" kaotada, küll mitte kõiki rikkaks teha, kuid haletsusväärsele majanduslikule dilemmale lõpu teha.

Singapuri mudel: Iseloomustav fraas "võidusõit põhja". Majanduslikult põhja kukkumine pole selle mudeli eesmärk, vaid tagajärg. Põhjuseks on rahvusvaheline maksude konkurents, mis viib firmad odavamaisse riikidesse. Näiteks Singapurist on paljud firmad kulude vähendamiseks oma tootmise viinud Hiinasse ja Indiasse. Mõistsin kohe et antud mudelis on ilmselge puudus innovatiivsuses - käi trendiga kaasas või riski ilma jääda kõigest. Tootmine oli üks Singapuri tähtsam tuluallikas kuid ajapikku on kolitud mujale, jättes Singapuri nurka. Võib-olla, et majanduslikult polnud Singapuri valitsuse otsus kõige mõistlikum, kuid usun et mõjuvad põhjused tasakaalustasid seda valikut.

Soome mudel ehk Euroopa kombinatsioon infoühiskonnast ja heaoluriikidest. Himanen toob siin stsenaariumis välja probleemi, kus tänapäeval ei taheta lasta lahti tööstusajastu heaolu struktuurist. Rahvas ei mõista, et heaoluriigil on tulevikku vaid siis, kui see (sarnaselt infoühiskonnale) innovaatiliselt ümber korraldada. Taolise passiivuse tagajärjeks võib olla heaolu kadumine ajapikku, muutes inimesed primaarseks ja omakasupüüdlikuks. Antud mudeli probleemiga ma täielikult nõustuda ei saa - nimelt usun et heaoluriik ehitab end "heaolu" ümber, mitte vastupidi. Seega heaolu ei saa otseselt kaduda kui see on mudeli põhi. Mugavusega on kerge harjuda, aga selle ära võtmine tekitab rahvas suurt pahameelt.



Kokkuvõtteks võin öelda, et isegi kui see tekst on kirjutatud üle 10 aasta tagasi siis probleemid on siiani samad ja nendega tuleb edasi tegeleda.

Uus meedia…?

Tänu internetile on tänapäeval meediast saanud üks võimsamaid relvasid maailmas. Internetipõhistel meediakanalitel on suuremad võimalused: uudiste avaldamine reaalajas, kiire tagasiside saamine, materjale on mugav arhiveerida, saab kasutada hüperlinke, heli ning pilti. Anonüümselt saab maailmas mõjutada väga paljude inimeste mõttemaailma. Kõige halvem uue meedia puhul on see, et inimesed ei mõtle enam mida nad suust välja ajavad. Uue meediaga on minu arust täielikult kadunud austus üksteise vastu. Näiteks Postimehes. postimehe/delfi kommentaarium - inimesed kasutavad meediat ära, et üksteist sõimata või oma halba tuju teiste peal välja elada. 

Suhtlusportaalid ja sotsiaalvõrgustikud on tänapäeval muutnud lahutamatuks osaks inimeste jaoks. Mäletan kui sain oma esimese arvuti ja ei möödunud aastatki kui tegin kasutaja rate.ee-sse. Rate.ee oli portaal kuhu sai endast pilte üles riputada, teiste pilte vaadata ja neid hinnata. Tol ajal tundus see huvitav ja uus. Rate.ee-st nägin ma esimest korda kuidas on võimalik unustada reaalsus ja elada virtuaalses maailmas. 

Uue meediana tasuks kindlasti välja tuua Facebooki. Facebook on minu jaoks koht kus inimesed jagavad pilte ja videosid, vahetavad infot erinevates grupivestlustes, saab lugeda erinevaid uudiseid ja postitusi. Facebook on teinud suhtlemise lihtsamaks, sest enam ei ole vaja sul helistada läbi 30 inimest keda tahad näiteks oma sünnipäevale kutsuda ,lisad ürituse ja saadad kutsed laiali. 

Kui nüüd sügavamalt mõtlema hakkan siis minu tutvusringkonnas ei ole pea ühtegi inimest kellel poleks Facebooki. 

Kokkuvõtteks arvan, et suhtlusportaalid ja sotsiaalvõrgustikud on inimeste jaoks lahutamatuks osaks elus. Tänu nendele on inimestevaheline suhtlemine palju efektiivsem ja kasvanud on info liikumise kiirus. Virtuaalse suhtlusega ei tasu aga liiale minna,sest kaasneda võivad ohud ja kindlasti ei tasuks unustada reaalsus.

1. nädala teema: Noppeid IT ajaloost - 3 põrumist

Apple Maps

2012 aasta septembris väljastas Apple rakenduse Apple Maps. Inimeste ootused uue appi puhul aeti suuremaks kui asi väärt oli. Juba paar kuud peale väljastamist tekkis sadu probleeme sellega, et Apple Maps näitas kaarti ebatäpselt. Interneti avarustes hakkas levima tohutul hulgal pilte moonutatud reaalsusest. Minu arvates kõige kahtlasem oli see,et sadade aastate vanused objektid on muutnud Apple Mapsi peal oma asukohta. Tuli isegi tagasisidet selle kohta, et Apple Maps suunab inimesi eluohtlikutesse kohtadesse. Kuna Apple ei suutnud oma probleeme lahendada siis domineeris endiselt maailmas esikohal olev Google Maps. Tänaseni ei ole leidnud Apple Maps niši Google Mapsi löömiseks.

Windows Vista

Windows Vista on arvutitele mõeldud operatsioonisüsteem, mille tootjaks ja arendajaks on Microsoft. Sihtgrupiks olid persionaalarvutid,kodu-ja tööarvutid, sülearvutid ja tahvelarvutid. Windows Vista tuli välja koguni 5 aastat peale oma eelkäijat Windows XP-d. Kahjuks tabas Microsofti täielik põrumine. Peamisteks põhjusteks olid suured puudujäägid turvalisuses ja vastuvõtlikuses viirustele.Teiseks oli Windows Vistat tavakasutajal tunduvalt raskem kasutada. Microsoft üritas oma mainet Vista ees parandada aga meedia oli endiselt täis negatiivsust. Microsoft leidis siiski lunastust Windows 7 näol.

Orkut

Orkut oli google suhtlusvõrgustik, mille eesmärk oli olla virtuaalne koht, kus maailma eri paigus asuvad kasutajad saaksid sõpradega kohtuda ja suhelda. Orkut alustas suhtlusportaalina tööd kuu enne Facebooki välja tulemist. Orkut kogus alguses kõvasti rohkem populaarsust kui Facebook. Inimesed said kuu ajaga ära harjuda Orkuti disaini ja mugavustega. Paljudele tundus Facebook alguses kõvasti ebamugavam. Mida rohkem aeg edasi läks, seda rohkem inimesi hakkas üle kolima Facebooki ja Orkut kaotas kõvasti oma populaarsust. Orkuti veebiteenus suleti 2014 aastal. Orkuti peamine ebaedu seisnes tema arengu stagnatsioonis ja tehnilises ebastabiilsuses.